Iiris Tuvi
toimetaja

Laualeht nr. 49 tervitab lugejat seekord artiklite arvu poolest veidi õhemas versioonis mitmete kokkulangevuste tõttu. Artiklite väikesest arvust ei tasu ennast aga heidutada lasta, sest need artiklid, mis õnnestus kokku koguda, on üsnagi kaalukad. EPLi president Kadi Liik sai suvel 50 ja teda intervjueeris ning õnnitles EPLi poolt Arno Baltin. Jüri Allik kirjutab Eesti psühholoogia ajaloost, küll paraku inglise keeles, sest lugu ilmus ka Teaduste Akadeemia kogumikus, mida Jüri arvates loevad vähesed. Maie Kreegipuu kirjatükk on aga sellest, et olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks (psühholoogias).  Samuti tervitame WAIS-i jõudmist Eestisse. Lisaks lugesin ja arvustan üht Eestis äsja uuesti välja antud praktilist psühholoogiaraamatut, mis on USAs isegi bestseller olnud.

Puudu on tavapärane oktoobrinumbri rubriik „Uued liikmed“, sest sel kevadel ei olnud EPLi kongressi ajaks liikmekssoovijate avaldusi laekunud ja seega uusi liikmeid vastu ei võetud. Rubriik „Mida me avaldame“ lükkub edasi aprillinumbrisse, sest ilmnes, et „Intelligentsuse psühholoogia“-t, mis ilmus selle aasta suvel, ei olnud võimalikud arvustajad endale veel soetada jõudnud. Eestis käisid Jaak Panksepp ja Klaus-Peter Lesch, kuid kahjuks ei leidnud tudengit, kes nende loengutest kirjutaks, sest ei küsinud artiklit vahetult peale loenguid. Arhiveerimise mõttes mainisin need visiidid siin siiski ära.

Aitäh autoritele! Mõnusat lugemist!

Üleskutse pühholoogiatudengile!

Sina, kes sa soovid erialases ajakirjanduses kätt proovida!

Vajan paari kaastöötajat, kes aitaksid mul realiseerida Laualehe arendamise plaane.

Töö ei käi kindlasti tudengile üle jõu.

Huvilistel pöörduda

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Sellele aadressile on oodatud ka kõik minu poolt küsitud, aga ka küsimata artiklid!

EPLi õnnitlused edastab Arno Baltin, kes küsis intervjuus ka EPLi presidendiks olemise muljeid.

Kristo Burk
Eesti WAIS-III projekti juht

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Tänavune sügis jääb mõnel pool meelde kehva kartuli- ja õunasaagiga. Kliinilisi ja neuropsühholooge kostitas sügis siiski korraliku saagiga – kirjastuselt Tänapäev ilmus eestikeelne Wechsleri täiskasvanute intelligentsuse skaala kolmas väljaanne (WAIS-III).

Maie Kreegipuu
Kristo endine juhendaja
ja tulevane õpilane WAIS kursusel

Arvestades, kui tagasihoidlik mees on Kristo Burk, tunnen vajadust ka omalt pool pisuke kommentaar lisada. Kristol on oluline (& otsustav) roll selle projekti kõigis etappides. Esimene faas - WAIS Eestisse? - on taustaks kogu minu põlvkonna praktilistele psühholoogidele. Õppides ja töötades riigis, kus Stalini-aegne määrus "Pedoloogia jt kahjulike pseudoteaduste keelustamisest” ikka veel jõus püsis, aga Kalju Toime haritud psühholoogid teadsid nii D. Wechsleri kui J. Torki saavutusi, tekkis aeg-ajalt ikkagi küsimus, et mis oleks kui...

Jüri Allik
 

Jüri pakub võimalust lugeda Teaduste Akadeemia toimetistes ilmunud Eesti psühholoogia ajalugu (inglise keeles). Lisaks ka praegustest trendidest ning võrdlust teiste riikidega.

Maie Kreegipuu
EPL-i esindaja EuroPsy töörühma juures

On taaskord aeg rääkida eurost. Meie euro on EuroPsy. Kahe aasta eest kiitis EFPA Peaassamblee selle ühise “kutsetunnistuse” reeglid heaks ning julgustas EFPA liikmesühinguid kohalikke tunnistusekomiteesid (National Awarding Committee, NAC) moodustama ja EuroPsy-sid välja andma. Euroopa tunnistusekomitee (European Awarding Committee, EAC) on 2011. aasta algul heaks kiitnud Prantsuse, Norra, Austria, Itaalia, Hispaania ja Soome NAC-ide taotlused ja  nende maade psühholoogidel on esimesed EuroPsy tunnistused käes. EAC on saanud veel 5 taotlust ja parandamiseks tagasi saatnud. Lisaks on ametlikku valmisolekut avaldanud 7 maa psühholoogiaühingud ja seda viimast nimekirja äsja Brüsselis toimunud EFPA teabeseminaril ka pikendati. Eesti nimel ma survele siiski ei allunud, vaid lubasin kodus oluliste isikute ja institutsioonidega läbi rääkida, enne kui lubadusi annan. Institutsioonid on EPLi volikogu, kliinilise ja koolipsühholoogia kutsekomisjon. Isikud olete teie kõik, EPL-i liikmed ja teiegi, lugejad psühholoogid, kes erialase kvalifikatsiooni saavutanud ja huvist asja vastu käite EPL-i kodulehel või Laualehel.

Laste teadmised maast ja gravitatsioonist ning nende teadmiste muutumine arengu ja õppimise käigus

Triin Hannust

Situatsioonitingimuste ja enesereflektsioonitaseme roll impulsiivsuse avaldumisel

Eva-Maria Kangro

Doktoritöö originaalpealkiri on “Manifestation of impulsive behaviour: the role of contextual demands and reflective competence“.
Juhendaja: prof. Aleksander Pulver; oponendid: prof. Aaro Toomela ja prof. Tiia Tulviste
Töö avalik kaitsmine toimus Tallinna Ülikoolis 18.05.2011.

Dissertatsiooni üheks peamiseks eesmärgiks oli selgitada situatsioonitingimuste osa impulsiivsuse avaldumisel. Töös kajastatud uuringud olid kantud sotsiaal-kognitiivsest lähenemisest isiksusele (Kammrath, Mendoza-Denton, & Mischel, 2005; Mischel, 1973, 2004), mille järgi isiksuseomadused on sisukalt mõistetavad vaid kontekstis, milles nad avalduvad. See tähendab, et kui erinevad olukorrad omavad inimese jaoks erinevaid tähendusi, siis ka kognitiivsed, emotsionaalsed, füüsilised ja käitumuslikud reageeringud on situatsiooniti erinevad. Teisisõnu, impulsiivsuse kui isiksuseomaduse avaldumine eeldab teatavat konteksti, nii psühholoogilise kui välise keskkonna mõttes (nt Cervone, Shoda, & Downey, 2007).

Täiskasvanute psühholoogilise distressi eelnevad ja kaasnevad tingimused

Kersti Luuk

Doktoritöö originaalpealkiri on “Antecedents and concomitants of adult psychological distress”.
Juhendaja: dots. Anu Aluoja, oponent: prof. Martti T.Tuomisto (Tampere Ülikool).

Töö avalik kaitsmine toimus Tartu Ülikoolis 26.08.2011.

Psühholoogilise distressi all mõeldakse pinge- või ebamugavusseisundit, mille iseloomulikeks joonteks on ärevuse- ja depressioonisümptomid. Enamasti koondatakse emotsionaalse distressi nime alla ka väsimus, uneprobleemid ja mõned muud emotsionaalse seisundi kõrvalekalletega seonduvad kehalised vaevused. Kui depressiooni ja ärevushäireid on põhjust pidada olemuslikult distressihäireteks (nad on äärmuslikud seisundid psühholoogilise  distressi kontiinumis), esineb olulist distressi koos enamiku psüühikahäirete ning kehaliste haigustega. Seega on psühholoogilise distressi sümptomid märgid sotsiaalse kohanemise probleemidest, suurenenud haigestumise riskist või kõnelevad haigusega toimetuleku raskustest, mille olulisimateks ebasoovitavateks tagajärgedeks emotsionaalsete häirete korral on sagedased tagasilangused ning krooniline kulg. Dissertatsioonis käsitletakse peamiste distressisümptomite seoseid demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike näitajatega, eluga rahulolu ning teiste vaimset tervist ja sotsiaalset kohanemist mõjutavate faktoritega Eesti elanikkonnas. Kuna naiste hulgas on distressi näitajad keskmiselt kaks korda kõrgemad kui meestel, pööratakse uurimuses erilist tähelepanu sugudevahelistele erinevustele vaimse tervise struktuuris.

Iiris Tuvi

Adele Faber ja Elaine Mazlish (2011). Õed ja vennad rahujalal. Kirjastus Canopus: Tallinn.

Lugesin raamatut „Õed ja vennad rahujalal“ (Faber & Mazlish, 2002) ning olen veendunud, et see raamat ei peaks olema mitte ainult värskete vanemate laual, vaid võiks olla ka nende inimeste raamaturiiulis, kes saavad mitmendat korda vanaemaks-vanaisaks või kes saavad onudeks-tädideks, omades ise ka juba lapsi. Veelgi enam, raamatut lugedes on läbivaks teemaks ka juba täiskasvanud õdede-vendade läbisaamine ja korduvalt toonitatakse, et kui hakata mõtlema oma õe või venna kunagiste tunnete peale teisiti, peaks see ka praeguseid suhteid tunduvalt parandama.